Okei. Millest peaksin kirjutama ? Millest alustada ja millest mõelda? Millest..
Eile..eile..eile..kuna ma teadsin,et ta tuleb korraks ühikasse see päev olin üsna ettevaatlik igalpool. Et ma teda ei näeks. Päev möödus rahulikult , koolipäev lõppes 17.35 . Peale seda tulime Krisiga ühikasse ning läksime kohe poodi. Sest külmkapp oli täiesti tühi.. Ostsime asjad ära ning hakkasime poest välja kõndima. Kris küsis veel minult ,et nägid või? Ma ei saanud üldse aru, mida ta mõtleb . Ma arvasin,et ta ütles seda selle mehe kohta , kes meie taga kõndis..kel on kitsehabe. Aga ei .. kui kõndisime pangaautomaadi juurest mööda .. oli ta seal..seljaga. Ma ei näinud ta nägu, kuid see tuli üllatusena mulle,et ta seal oli. Ühesõnaga .. ma lootsin,et ma ei näe teda kuigi nägin. Läksime siis ühikasse tagasi Krisiga .. sõime ja chillisime niisama. Eile oli ka mendireid. Meil oli terve kott taarat täis , hea,et me saime enne teada kui nad majas olid. Peitsime selle teise tuppa. Millegagi vahele ei jäänud seega kõik on korras sellega. Sain eile ka oma rahakoti tagasi , mille unustasin pühapäeval Evelyni juurde tallinnasse..selle üle oli mul küll väga hea meel. Inimese tunne tekkis kohe.Eile öösel lugesin veel raamatut ja läksin magama ära .
Täna..täna..täna ..ka tänane möödus väga rahulikult . Kuigi terve päev oli väga suur uni . Ma isegi ei tea miks , milllepärast ,millest. Kool venis jälle päris õhtusse.. saime alles kella neljast lahti. Jõudsime Krisiga ühikasse , olin arvutis ja läksin magama ära . Unes nägin ka midagi väga veidrat. Ärkasin kuskil üheksa ajal alles ülesse. Siiamaani uimane olla ja väsinud. Käisime Krisiga veel poes ..enne kui väravast välja kõndisin poes siis hakkasin piiksuma...OH WHATTT ?!??!?! Ma ei saanud alguses aru, mis toimub. Miski oli mul rahakotis..õnneks oli see turvaelement vaid ,mis oli sinna jäänud. Tulime ühikasse ja tegime süüa . Siin ma nüüd olen..peavalutab ja ootan ,millal saaks magama minna. Enne lasen kaks inimest ühikasse sisse , kui nad mõtlevad millagil siia ka jõuda. Terve päevon kuidagi väga uimane olnud. Nädalavahetuseks jään ma ilmselt haapsalusse..pole veel kindel .Homme õnneks kooli ka ei ole..saab nii kaua magada kui on soovi. Nädalalõpus pidi Marko haapsalusse tulema .. ja neljapäeval läheme ujuma Krisiga.. Vähemalt ei ole igav.. on tegevust. Peaks õppima..öh , kohe üldse ei viitsi. Tahaks hetkel voodisse ära minna ja raamatut lugeda .
Just nende muutlike päevade tuhast tõuseb suuri inimesi, aitajaid ja päästjaid, toetajaid ja naeratajaid, kes on muutumatu. Mil saabtutakse ja lahkutakse. Ellu ja teineteise ellu. Elust ja teineteise elust. Lakkamatult. Kui rannaliiv krudiseb paljaste jalataldade all, siis on minek. Jääb alati küsimus. kust ja kuhu ? Tullakse ja minnakse. Muututakse. Jäädakse. Hetkeks. Sidrunikoore lõhna, punase veini lonksu, hõõguva päikeseloojaku, sisemiste külmavärinate , vaikse kannatamise, möirgavate unede, langeva lume, pikkade käte, tühjade pilkude, tühjade käte japikkade pilkude saatel. Pean meeles. Putukate suminad. Põõsalehtede kahinad. Puukroonide mühinad. Lõhnad, mis meenutavad kadunud elusid ja saabuvaid elusid. Taevas, mis alati meenutab armastust, olgu see juba möödunud või valvaku ta seal kusagil eespool. Rohi,niidetud heleroheline rohi taevase suvevalguse hääletu joa all... See mida me kõik nimetame Ajaks, haaras inimesi jälle kaasa, nagu oleks nad leheprügi. Tolm ja tuhk. Lumi ja liiv. Haaras ja kihutas minema. Teadmata suunas. Kelle jaoks edasi , kelle jaoks tagasi, kelle jaoks üles. Otseüles. Meiega.Nendega.Igaühega. Siis hakkas koitma..
Mõned pildid ka ,mis on hiljuti tehtud.Olge tublid ja nautige puhkust ,kel seda on hetkel ! Tsauks.
No comments:
Post a Comment